Veebirakenduste kasutusmugavus

Kuna ise olen väga tihedalt seotud just kaartide, kaardirakenduste ja nendes kuvatava infoga, siis oskan selles valdkonnas kõige paremini rakenduste kasutatavust hinnata. 

Positiivse näitena tooksin välja kõigile tuntud Google Mapsi. Kuna mina kasutan seda peamiselt just teekonna planeerimise puhul, siis võtan siia võrdluseks kõrvale Tallinna sõiduplaanide Reisiplaneerija (http://soiduplaan.tallinn.ee ). Google Maps on selles kontekstis tükk maad kiirem, kasutajasõbralikum, ülevaatlikum ja mugavam lahendus, kui näiteks Reisplaneerija rakendus, kus pead sama tulemuse saavutamiseks rohkem samme tegema. Kasutusmugavuse kontekstis ei anna neid rakendusi isegi võrrelda. 

Ühe suure miinusena Reisiplaneerija puhul toon välja selle, et saan teekonna koostamiseks algus- ja lõpp-punktist valida ainult ühistranspordi peatuste nimesid. Kui sa asud kusagil võõras keskkonnas (nt mittetuttavas linnaosas), siis sul pole õrna aimugi seal asuvatest bussipeatuste nimedest. Sa tahaksid lihtsalt oma hetkeasukohast saada mingisse teise konkreetsesse punkti (tavaliselt mingile teisele aadressile, mitte peatusesse!). Seda võimaldab Google Maps - sa saad sisestada algus ja lõpppunkti aadressi, mitte ühistranspordi peatuse nime. Samuti on Google Mapsi puhul väga üheselt lahtrite sisse abistava teksti näol kirja pandud nii tegevus kui ka see, mida konkreetsesse lahtrisse valima/sisestama peab (joonis 1). See teeb isegi esmakasutajale puust ja punaseks selgeks, mida ta tegema peab.

Joonis 1. Teekonna otspunktide määramine Google Mapsis

Eriti just teekondade planeerimise juures on väga oluline see, et valitud teekond ja selle alternatiivid oleksid visualiseeritud. Visualiseeritud info annab teatavasti parema ülevaate. Panen võrdluseks mõlema rakenduse teekonna visualiseeringud (Joonis 2 ja 3) ning jätan siinkohal karmi kriitika kõrvale ja toon välja üldisemad puudused.

Joonis 2. Marsruudi kuvamine Reisiplaneerijas

Palju infot ei ole alati parim lahendus - Reisiplaneerija kaardil kuvatakse lisaks marsruudile ka erinevatesse peatustesse saabumise ajad ja kõikide peatuste asukohad (hallid mummud kaardil), seejuures jääb marsruudi info kohati isegi varju.  Sama suurendusastme juures on näiteks Google Mapsi kaardil ilusti näha marsruut, sellele kuluv aeg ning isegi alternatiivsed marsruudid. Tegelikult on ka Reisiplaneerija kaardil olemas alternatiivsete marsruutide kuvamise võimalus aga kuna kaardi algkuval on nii palju infot, siis on see võimalus "peidetud" rippmenüü sisse (nupp "Valik1"). 

Siinkohal olen ma enam kui kindel, et esmakasutaja seda sealt alt kindlasti valida ei oska ning nimetus

Joonis 3. Marsruudi kuvamine Google Mapsis

"Valik1" on samuti üsna ebamäärane, et sealt alt marsruuti ostida oskaks.

Google Mapsi puhul on väga mugav võimalus see, et ta säilitab viimati trükitud aadressid ning saad tihedamini külastatavaid kohti ka sildistada (nt kodu, töö jne). Selline väike nüanss säästab kõvasti trükkimisvaeva ja tõstab kasutusmugavust.

Ka visualiseeringu esteetilisuse koha pealt on kahel rakendusel suur vahe sees. Peaks isegi ütlema, et esimeses on kaart täiesti loetamatu.

Eks muidugi peab endale aru andma, et ühe rakenduse taga on suurkorporatsioon, kellel on nii ressurssi kui ka ka teadmust kasutajate kogemuste testimisel ja selle arvestamisel rakenduste arendustes. Teine rakendus on Eestis valmis tehtud ja ma olen enam kui kindel, et sellele mingit kasutatavuse testimist tehtud pole.

Kui vaadelda põhjuseid, miks Google Maps on parem kui Reisiplaneerija, siis mina järeldaksin nendest küll seda, et Reisiplaneerija puhul pole suudetud selgeks teha, mida täpselt kuvada tahetakse ja kellele see suunatud on - Reisiplaneerija, mis ei lase sul tegelikult mingit reisi ega teekonda planeerida, vaid kuvab kaardil bussi marsruute?! Või kelle või mille jaoks on vaja kaardil kuvada viimset kui ühte bussipeatuse asukohta või konkreetsesse peatusesse jõudmise aega? Tavakasutaja jaoks piisab juba sellest, kui on kuvatud kas sõidu kestvus või siis äärmisel juhul algpunktist väljumise kellaaeg ja lõpp-punkti saabumise kellaaeg. Ehk siis kui pole määratud konkreetset sihtgruppi/kasutajat, siis ei olegi võimalik arendada sellist rakendust, mis oleks kasutajasõbralik. Ükski rakendus ei saa olla multifunktsionaalne ja sealjuures iga võimaliku sihtgrupi jaoks ülimalt kasutajasõbralik.