Kuidas wikid on mõjutanud teatmeteoseid?

Kõige esimene mälestus entsüklopeediatest on varajasest lapsepõlvest, kui sain kingituseks laste entsüklopeedia. Väga ilus, paljude värviliste piltidega raamat oli, sisust suurt ei mäleta aga see raamat sai igat pidi kapsaks vaadatud ja hiljem ka loetud.

Millalgi kooli ajal ilmus koju CD-ROMil Encarta entsüklopeedia. See oli alles kõva sõna. Sai igal vabal hetkel arvutist seda uuritud. Oli ju täiesti uus kontseptsioon - lisaks piltidele, sai kuulata veel audio faile ja vaadata videosid. Ja infot oli palju rohkem, kui paberkujul entsüklopeediates (ma muidugi ei räägi siin ENE massiivsest sarjast, vaid pigem lastele/noortele suunatud toodetest). Siis ei osanud veel soovidagi, et millalgi tulevikus võivad tekkida veel mahukamad veebientsüklopeediad.

Microsoft Encarta Virtual Globe 1998 Edition ekraanikuva. Sel ajal veel 

Google Earthi ei olnud ja sellised objektide 3D vaated olid väga uuenduslikud. 

Allikas - https://winworldpc.com/product/encarta-virtual-globe

Tänapäeva wikide plussiks on just see, et sinna saad panna põhimõtteliselt lõpmata palju informatsiooni üles, mis on ühtlasi teiste infoallikatega ära lingitud. See võimaldab paremini tekitada seoseid erinevate teemade vahel. Lisaks on seal üleval kõige ajakohasem info, kuna toimib nö "igamehe muutmisõigus".

Mil määral wikid on mõjutanud traditsioonilisi teatmeteoseid? Nagu näha siis traditsioonilisi entsüklopeediaid nad ära pole kaotanud. Niikaua kui inimesed peavad lugu paberkujul raamatutest, ei kao traditsioonilised teatmeteosed kuhugi. Minu hinnangul ei juhtu see niipea, sest on kindlad tarbijagrupid (väikesed lapsed, vanurid), kes ei saa või oska otsida wikidest vajalikku infot. Ja ütleme ausalt, et kvaliteetse trükiga piltide/fotode vastu ei saa praegusel hetkel veel ükski wikis asuv veebigalerii. 

Siiski on wikid seadnud traditsioonilistele lähenemistele kõrged nõuded. Tihti on paberkujul teatmeteostel lisana kaasas CD-ROM, mis laiendab audio ja videode näol paberväljaannet. Selline lähenemine võimaldab info mahu kahe kandja vahel ära jaotada. Kui võrrelda näiteks minu lapsepõlve entsüklopeediat ja seda, mis minu lastele just hiljuti kingiti, siis on näha üsna selgelt wikide/veebipõhiste entsüklopeediate mõju just interaktiivsuse vaatenurgast - nimelt on üritatud infot esitada mitmekihiliselt ja tekitada "interaktiivsus" sel näol, et on lisatud erinevaid klappe, mille alt tuleb uus pilt või uus infokilluke välja. 

Teisest küljest kui vaadata info mahutavuse, asjakohasuse ja ajakohasuse vaatenurgast, siis seavad wikid samuti traditsioonilistele teatmeteostele uusi nõudeid. Paberile mahub paraku piiratud hulk informatsiooni ning seal ei saa mõistete selgitamiseks kasutada erinevaid audio- või visualiseerimise vahendeid. Seega peab paberkujul entsüklopeediate puhul tegema lõputust info hulgast valiku ning väga hästi läbi mõtlema, kuidas tehtud valikut oleks kõige parem edasi anda (kõige atraktiivsemalt, kõige arusaadavamalt jne). Samuti ei saa nad kajastata kiiresti "vananevaid" fakte, kuna paberkujul väljaannet ei ole mõistlik väga sagedasti uuesti trükkida. 

Kuna wikide kontseptsiooni suur boonus seisnebki selles, et infot uuendatakse kiiresti ja erineva taustaga isikute poolt, siis käib sealt läbi ka palju "ajutisi nähtusi", millest mitte kõik ei vääri teatmeteose tasandil talletamist. Minu jaoks entsüklopeediad on olnud läbi aegade tähtsaimate ajalooliste ja ka tänapäevaste faktide talletajad ning sellise kontseptsiooni alusel ei ole nad wikidega üks-ühele võrreldavad ega ka üksteist välistavad. Ühes on kirjas "kivisse raiutud" faktid, teises on kõikvõimalikku informatsiooni, mis laseb sul endal kaine mõistuse printsiibil faktid kujundada.